Antiikolümpiamängud

 Õpetajad: Kalle Samarüütel, Lea Kukk, Katrin Kool  ja Marietta Lõo

Õppeained: kehaline kasvatus, ajalugu, loodusõpetus, tehnoloogia

Klass: 6. a ja 6.b

Teema: Antiikolümpiamängud

Eesmärgid

1) õpilastes huvi äratamine ajaloo ja olümpiamängude vastu

2) koostööoskuse arendamine

3) oskus vastutada oma töö eest

4) oskus leida seoseid reaalse eluga

5) teadmiste rakendamine praktikas

6) enesekontrolli ja analüüsi oskuste arendamine

Õpetajad Lea Kukk ja Kalle Samarüütel

Tunni alustamine

Õpilased jagunesid numbrite alusel rühmadesse. Järgmise ülesandena tuli õpilastel leida segipaisatud sõnadest õiged sõnad, mis olid seotud antiikolümpiamängudega. Enne tundi oli õpilastel eelmine päev koduseks ülesandeks vaadata Kristi Siigi videot.

Rühmatöö toimus õpetaja Katrin Kooli juhendamisel. 

Järgmise ülesandena tuli õpilastel lahendada Loquiz keskkonnas olevad ülesanded. Õpilased liikusid staadionile ning  teatud vahemaa tagant tuli küsimus.

Staadionil andis õpetaja Lea õpilastele tagasisidet Loquiz küsimuste vastuste õigsuse kohta.

Järgmises ülesandes pidid õpilased etteantud vahendite abil mõõtma vahemaa 192 000 mm. Vahenditeks oli kasutada erinevas pikkuses mõõtevahendeid. 

Edasi järgnes täpsusjooks. Mõõdetud vahemaa 192 000 mm tli joosta  kogu rühmaga täpselt 60 sekundiga. Võitis võistkond, kes jooksis kõige täpsema aja. Aja planeerimisel ei tohtinud kasutada telefoni. 

Viimaseks ülesandeks oli kilbijooks. Õpetaja Kalle oli õpilastele ette valmistanud kilbi alused. Õpilased pidid sinna juurde panema kinnituse ning disainima koos rühmaga.

Aukude tegemine

 

                                           

Viikingid 7.klass

 Tunni ülesehitus,  eesmärgid, õpetajate ja õpilaste rollid

Lühike video kokkuvõte tunnist

Pildid

Õpetaja Maire selgitamas geograafia osa

Pärlimäng. 8 küsimust oli ära jaotud HAUKA VUNKRAJAL, millele õpilased pidid vastused leidma.

                                         

                                         

4.klass lõiming "Päikesesüsteem

 4.klass lõiming "Päikesesüsteem

Õppeined: loodusõpetus, inglise keel, kunstiõpetus

Antsla linna lugu

 Antsla linna lugu

Õpetajad: Eve Kubi ja Ülle Anier

Aeg: 07.09.2022

Õppeained: ajalugu, loodusõpetus ja kirjandus

Lõimingu- ja õuetund: ANTSLA LINNA AJALUGU!

7.09. õppisid 5.a klassi õpilased Antsla linna ajalugu. Lõimusid ajalugu ja kirjandus.

Tund toimus linnaruumis, kus õpilased said põnevat infot erinevatest kooliga seotud majadest, väljakutest, objektidest jms. Tutvuti põnevate faktidega ja kuulati juttu kahes keeles, kuna 5.a klassis õpib ka neiu Ukrainast, siis toimus tund kahes keeles.

Armas oli näha tunni lõpus tegusaid noori, kes tänasid õp Eve Kubi võrratu tunni eest. Ühinen laste tänuga, sest ka mina kirjanduse õpetajana õppisin täna põnevat ajalugu Antsla kohta. Ei teadnud ma varem, miks on Keeri tiigil selline nimi, ja kui Sina, selle postituse lugeja soovid teada fakte ja infot, siis tule küsi. Viiendikud räägivad Sulle!

Eesti ENSV

NB! Õppematerjal on pidevas arenemisetapis. Ettepanekud ja ideed on oodatud marietta.loo@antslakk.edu.ee

Õppematerjali eesmärk õpetajatele : aidata luua õpetajatel seoseid erinevate ainete ja valdkondade vahel

Autorid: Marietta Lõo, Merle Paat, Katrin Kool, Maris Hanimägi

Lõimitud õppeained: ajalugu, inglise keel, füüsika, keemia, matemaatika

Aeg: II poolaasta 

Klass: 9

Eesmärgid: 

1) õpilastele ühtse terviku loomine ajastust

2) õppida tundma oma riigi ajalugu sel perioodil

3) mõista koolielus ja ühiskonnas toimuvaid protsesse Eesti ENSV ajal

AJALUGU

Teemabloki ENSV õppimise kava

Õpikus lk. 44-53

Opiqu teemad 6.4, 6.5, 6.6

Tööjuhend: Palun vasta küsimustele ja edasta õpetajale Tera kaudu.

6.4 ENSV. Valitsemine ja majandus

• Kuidas sattus Eesti NSV Liidu koosseisu?

• Tee järeldused tabelite kohta  EKP, Eesti NSV valitsus, Eesti NSV Ülemnõukogu, EKP rahvuslik koosseis 1945-1990 . 

• Mis muutus ENSV territooriumis ja haldusjaotuses?

• Kes olid juunikommunistid?

• Mis ülesanne oli KGB-l?

• Millist rolli mängis Eestisse jäetud sõjavägi?

• Kas Sinu kodukoha lähedal (Lõuna-Eesti) oli sõjaväe polügoone?

• Nimeta 4 majanduselu tunnust ENSV-s

• Analüüsi rahvastiku muutust 1959-1989 aastatel

6.5 ENSV Poliitilised olud ja vastupanu

• Iseloomusta lühidalt metsavendlust

• Seleta mõiste represseerima

• 25. märts 1949 (ööl vastu 26. märtsi)?

• Mida tähendas kodanlik natsionalism/kodanlik natsionalist?

• Mis soodustas inimestel valitseva võimuga kohaneda?

• Miks nimetati 1960. aastaid kuldseteks?

• Milline organisatsioon oli Komsomol?

• Mida tähendas uusvenestamine?

• Mida nõuti „40 kirjas“?

6.6 Välis-Eesti

• Kas Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus on kunagi katkenud?

Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus

Esitlus Eesti ENSV kultuurielu põhikoolile  (Autor: Dagmar Seljamäe)

INGLISE KEEL

Koostasime ajurünnakuna teemakaardi (ämbliku) “Soviet Estonia”.Selle põhjal koostas iga õpilane 12 küsimust, mida tema tahaks Nõukogude

Eesti kohta teada. Seejärel arutasime, kellelt nad võiksid selle info saada.

Koduseks ülesandeks jäi intervjueerida vanemaid või vanavanemaid ning koostada

esitlus inglise keeles. Õpilased kandsid oma esitlused tundides ette ning

vastasid kaasõpilaste küsimustele. Iga õpilane pidi küsima vähemalt kolm küsimust.

MATEMAATIKA

Eesmärk: Õppida tundma nõukogude ühiskonda

Loe ülesande teksti hoolikalt ja kirjuta välja sõnad, mida tänapäeval enam ei kasutata või on sulle võõrad. Küsi nende tähendust õpetajalt.

Seejärel lahenda ülesanded vihikusse!

1. Pioneerid ja oktoobrilapsed korjasid 1500 kg vanapaberit. Pioneerid korjasid 70% kogu paberist. Mitu kilogrammi korjasid oktoobrilapsed?

2. Rühm kommunistlikke noori korjas suve jooksul 600 putukast koosneva kollektsiooni. 23% putukate arvust moodustasid liblikad, 32% rohutirtsud, 16% kiilid ja ülejäänud osa sitikad. Mitu liblikat, rohutirtsu, kiili ja sitikat korjasid kommunistlikud noored?

3. 1963.a. valiti Eesti NSV Ülemnõukogusse 178 saadikut, kellest 84 olid töölised ja kolhoosnikud. Mitu protsenti moodustasid töölised ja kolhoosnikud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisust?

4. 1967.a.oli Põlva rajoonis keskmiseks põldheina hektarisaagiks planeeritud 25 ts, kuid tegelikult saadi 26 ts. Mitme protsendi võrra ületati põldheina hektarisaak?

5. 1960.a. õppis Nõukogude Liidu kõrgemates õppeasutustes 2,46 miljonit inimest, mis moodustab 32,8% 1980.a. kõrgemates õppeasutustes õppivate inimeste plaanilisest arvust. Mitu inimest hakkab õppima 1980.a. Nõukogude Liidu kõrgemates koolides?

6. Kolhoosiaeda istutati 96 puud. Mitu puud oli ette nähtud istutada kolhoosiaeda, kui on veel istutada 25% puudest?

KEEMIA JA FÜÜSIKA

*Ehitusmaterjalid tol ajastul

*kooliõpikud

*füüsika tähtsus tehnika arengus

*veekeetja näide (vana veekeetja kooli)

*puhastusvahendid 

*liiklusvahendid (turvalisus)

* kütused (defitsiit)